 | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Ehitusprojekt. Lisateavet artikli arutelust |
Projekt on tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava või restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketti.[1]
Planeerimise ja ehitamise kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ja tiheasustusaladel ning detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering.
Arhitektuurne projekteerimine algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjaliku analüüsiga, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.
Projekteerimise staadiumid on:
- eskiisprojekt (ideelahendus sh. ülesehituskavand ehk kompositsioon ja ruumijaotus) mille koostamisel osaleb/osalevad arhitektid;
- eelprojekt (esialgsest eskiisit täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda ja püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande sh. eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm.). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
- põhiprojekt (projekt mis võimaldab ehitamist läbi viia ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);
- tööprojekt (ehk detailsed ehitusõlme lahendusi kajastavad) tööjoonised.
Ehitusprojektiga seonduvad:
- arhitektuuriline projekt
- konstruktsiooniprojekt
- sisekujundusprojekt
- VK-projekt ehk veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojekt
- KV-projekt ehk kütte- ja ventilatsiooniprojekt (vahel hõlmab ka jahutust)
- elektripaigaldise projekt
- hooviala projekt
- haljastusprojekt
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Planeerimisseadus
- Ehitusseadus
